Platvormiäri ennustab FIE uut tulemist

Hiljutine kohtulahend USAs Uberi üle vihjab, et meil on uus suur väljakutse. Kui levis uudis, et Uber ei käsitle oma taksojuhte kuidagi oma töötajatena, öeldi samal ajal üksteisele Tallinnas Eesti Klubi kokkutulekul, et just eestlasi nähakse Euroopas julgete (loe: liberaalsete), usaldavate ja õppimisvõimelistena.

Võrreldes vanaaegse laena-mulle-telki-palun sõbra aitamisega on internetiplatvormid organiseeritud. Koguni 7% kõikidest USA inimestest pakuvad selle ärimudeli vahendusel juba oma teenuseid.

Riik peab keskenduma kolmele aspektile

Küsimus on selles, kas ja kuidas majandus praegustest trendidest veel rohkem kasu saaks. Praegu on suur segadus ning käib hirmus vastandamine, samal ajal ei pääse me neist trendidest mööda niikuinii. Riiklikel tasanditel tuleks selles temaatikas keskenduda kolmele kohale:

1. Võtta kommunikatsioonijuhi roll ning tekitada konstruktiivne diskussioon uute ja vanade ärimudelite ning riiklike institutsioonide vahel, mis lahendaks vastandamisele keskendumise.

2. Võtta eesmärgiks saavutada selline ettevõtluskeskkond, kus mikroettevõtja ei peaks palkama iga kuu terveks päevaks raamatupidajat ja tegelema aina suureneva bürokraatiaga.

3. Leida koos ärimudelite esindajatega viisi, kuidas internetiplatvormide kaudu oleks võimalik koguda teenusepakkujatelt kas või tehingu kaupa (!) riigimakse: majandus reaalajas. Kõlab ulmeliselt, aga on võimalik.

Näen FIE kui ettevõtlusvormi taastulemist. Sest ka too Uberi juht tahab saada sotsiaalkindlustusi ja töötukindlustust, kuid ta on valmis võtma riski, kui süsteem on temale tänapäevases mõttes liiga bürokraatlik. Platvormiettevõtluse alustamine on kõigile lihtsamast lihtsam, aga sellel on oma tegevuse sidumine seadusliku ettevõtlusega ja maksusüsteemiga keeruline.

Bürokraatia takistab maksude kogumist

Kui bürokraatia oleks mugavam, saaks palgatööline olla poole kohaga ettevõtja. Samas ei hakata ettevõtet registreerima, sest see tooks endaga reaalajas suureneva bürokraatia. Praegu jätkab platvormiettevõtja auto hooldamist ja tööriistade ostmist palgaraha eest, kuigi peaks olema lihtsam võimalus osa kulutusi ja investeeringuid ettevõtte alt teha.

Ettevõtlus- ja tööjõumakse peaks olema võimalik maksta nende uute internetiplatvormide kaudu, mille populaarsuse kasv on vältimatu. Tulemuseks saaksime kõigi jaoks efektiivsemalt toimivad protsessid, väiksema bürokraatia ja parema majanduskasvu.

Autor: Kristjan Tamm